Elatis ehk alimendid

01.10.2015. a jõustus perekonnaseaduse muudatus, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka kõrgkoolis õppiv laps kuni 21- eluaastaseks saamiseni. Varasemalt oli ülalpidamist õigustatud saama ainult alaealine laps ning laps, kes täisealisena omandab põhiharidust, keskharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale tema kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse järgi ülalpidamiskohustust lapse ees iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Kui lapse ülalpidamisel mitte osalev vanem rikub ülalpidamiskohustust ega maksa elatist vabatahtlikult või maksab seda ebapiisavalt, siis saab teine vanem elatise väljamõistmiseks esitada kohtusse kas maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse.

Elatise väljamõistmiseks kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamine on riigilõivuvaba. Kohtusse pöördudes on hageja ehk nõude esitaja laps, keda alaealise lapse puhul esindab vanem tema seadusliku esindajana. Kohtult saab taotleda ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ja kohus võib elatise maksmise välja mõista kuni ühe aasta eest, mis eelnes ajale, mil elatishagi kohtule esitati. Lisaks on kohtusse elatishagi esitamisel võimalik taotleda hagi tagamise korras, et kohus kohustaks kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Sellega tagatakse elatise tasumine kohtumenetluse ajal.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lähtuvalt ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, lisaks arvestatakse vanema võimalusi. Perekonnaseaduse kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on kuupalga alammäär 470 eurot ehk miinimumsummas on elatisraha suurus 235 eurot. Juhul, kui lapsevanem soovib miinimumsummas elatist, siis ei pea kohtule lapse kulusid tõendama, aga miinimumsummast suurema elatise saamiseks peab tõendama lapse jaoks tehtavaid kulutusi. Kui kohus on kostjalt lapse kasuks välja mõistnud elatise, aga kostja seda kohtulahendi alusel ei maksa, siis saab hageja või alaealise lapse puhul tema seaduslik esindaja (vanem) pöörduda avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.